Ajufunktsiooni optimeerimine teadvuse neljanda seisundi kaudu

Dr. Jaan Suurküla

Sissejuhatus

Maharishi Mahesh Yogi võttis transtsendentaalse meditatsiooni (TM) kasutusele rohkem kui 40 aastat tagasi inimarengu ja eneseteoustumise kõrgeima tasandi ehk niinimetatud kõrgemate teadvuseseisundite ehk valgustatuse saavutamise tehnikana. Rohkem kui 500 teaduslikku tööd näitavad, et TM avaldab psüühikale ja füüsisele sügavat mõju. Tulemused kinnitavad, et TM arendab väga ulatuslikult närvisüsteemi, mis langeb kokku valgustatuse klassikaliste kirjeldustega. Selle artikli eesmärgiks on tutvustada mõningaid võtmeuuringuid, mis tõendavad TM-i sügavat arendavat toimet.

TM ei ole lõõgastustehnika

Kuna TM-i üks mõjudest on sügav puhkus ja lõõgastus, siis on psühholoogid üldiselt arvamusel, et see on üks lõõgastustehnikatest. See ei ole aga õige. Lõõgastus on lihtsalt TM-i kõrvalmõju. Lõõgastustehnikad on oma määratluse kohaselt meetodid lihaste tahtlikuks lõdvestamiseks. TM tehnika ei sisalda elemente kehaosade tahtlikuks kontrollimiseks, sealhulgas tahtlikuks lõõgastamiseks. See on puhtalt vaimne tehnika. Seega juba oma määratluse poolest ei ole TM lõõgastustehnika.

Lisaks, nagu näitame allpool, on TM-i mõju lõõgastuse, enesesisenduse, enesehüpnoosi, autogeense treeningu ja teiste tavapäraste vaimsete tehnikate mõjust palju sügavam. Uurimistega on leitud, et mitmete tavaliste meditatsioonitehnikate peamine efekt on "lõõgastusrefleks". TM-iga kaasnevad ajufüsioloogilised ja ainevahetuslikud efektid, mis erinevad selgesti lõõgastusrefleksist. TM toob kaasa spetsifiliised teadvuseseisundid, millel on sügav arendav mõju.

Ainulaadsed ajulainete mustrid

Tehnika kasutamise ajal tekib sügava puhkuse seisund. Hapnikutarve on sama madal kui sügava une korral. Tavaliselt on sügav lõõgastus seotud unisuse või pinnalise une korral esinevate ajulainete (EEG) kujuga. Kuid TM-aegne EEG osutab füsioloogia sügavast puhkeseisundist hoolimata ärksusele. EEG-s on näha alfa- ja teetasageduste väga ilmekat kasvu (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7). EEG muster erineb lõõgastuse, enesehüpnoosi ja hüpnoosi EEG-st (8, 9, 10, 11, 12, 47). See on eriti silmatorkav niinimetatud transtsendentse teadvuse kogemise perioodidel ehk igasuguste mõteteta sügava vaikuse seisundis (13, 14, 15).

Kommentaar: nendest uuringutest järeldub, et TM kutsub esile erilise teadvuseseisundi, mida nimetatakse teadvuse neljandaks seisundiks ehk transtsendentseks teadvuseks, tekkimise. See seisund erineb füsioloogiliselt selgesti lõõgastusest, hüpnoosist ja teistest üldtuntud vaimsetest tehnikatest.

Aju tegevuse ainulaadne areng

a) Koherentsuse arenemine

TM ajal näib ajutegevus muutuvat tunduvalt sünkroonsemaks kui see on tavaliselt. See ilmneb niinimetatud EEG koherentsusena, mis tähendab, et ajulainete tipud tekivad aju erinevates osades samaaegselt. EEG koherentsuse ulatus TM ajal suureneb seda enam, mida kauem ollakse mediteerinud, ja hõlmab suurema koguse lainesagedusi, peegeldades nii ajutegevuse erinevaid aspekte (vaata allolevat diagrammi). Esimeste päevadega muutuvad koherentseks alfasagedused, neile järgnevad teetasagedused ja seejärel delta- ja beetasagedused.

Diagramm: mida rohkem on koherentsust, seda rohkem on diagrammil valgeid "riste" (täpsema selgituse saamiseks kliki siia).

See EEG koherentsus muutub praktika käigus märgatavamaks (16, 17, 18, 19, 20). EEG koherentsus areneb kõrgemale tasandile nii TM ajal kui ka tegevuses olles.

See koherentsus on suhteseoses ajutegevuse erinevate, vaimset tervist iseloomustavate näitajatega, sealhulgas intelligentsus ja loovus (21, 22). See langeb kokku üle 20-aastaste intelligentsuse arengu uuringute tulemustega. Selles eas on intelligentsuse areng tavaliselt peatunud (24, 25, 26).

b) Integreeritum ajutegevus

Uurimused ajulainete reageeringu kohta sensoorsetele ärritustele, nn "Sensoorselt Esilekutsutud Võimed" (Sensory Evoked Potentials, SEP) näitavad olulist muutust holistilisema toimimise suunas (23).

Tavaliselt kutsub ärritus kõigepealt esile tegevuse aju selles osas, mis lokaliseerib ärrituse (esmane tunnetuspiirkond). Siis levivad ajulained niinimetatud teisese tunnetuse piirkondadesse, mis ärritust tõlgendavad. TM-i kasutajatel asendus see kaheastmeline toimimine üheastmelisega, kus esmased ja teisesed piirkonnad olid aktiveeritud üheaegselt. Vaata kujutist all:

Hoolimata SEP-i aastakümnetepikkusest uurimisest ei ole aju sellist toimimisviisi kunagi varem jälgitud.

Kommentaar: aastaid kestnud EEG-uuringute kohaselt peatub ajulainete areng 20-nda eluaasta paiku. Kuid TM-i kasutamisel seda ei juhtu. Kõige tähtsam on, et muutused toimuvad erinevate ajuosade koherentsuse suurenemise suunas, mis näitab ajutegevuse integreerituse kõrget taset. TM-i mittekasutajatel seda tavaliselt ei esine.

Intelligentsuse, loovuse ja EEG-koherentsuse seos näitab, et ajulainete see korrastatum ja integreeritum muster on seotud aju kvaliteetsema ja efektiivsema tegevusega. Samuti näitab SEP teise vaatenurga alt nähtuna, et TM muudab ajutegevuse integreeritumaks. .

Niisiis näitab see uuring, et TM annab ajutegevuse kvaliteedi põhjalikuks parandamiseks uue ja senitundmatu võimaluse. Sellist mõju ei ole jälgitud ühegi lõõgastus-, enesesisendus- või hüpnoosimeetodi juures.

Vaimse tervise ilmekas paranemine 1: patoloogiliste kaitsemehhanismide ravi

On leitud, et TM-il on märkimisväärne mõju sügavaletunginud häiretele osutavatele psühholoogilistele kaitsemehhanismidele. Psühholoogia kohaselt on kalduvus kasutada ähvardavates olukordades psühholoogilisi kaitsemehhanisme tihedalt seotud sügavalasetsevate mälestustega murettekitavatest ja muudest traumeerivatest või turvatunnet vähendavatest kogemustest. Erinevalt end turvaliselt tundvatest ja harmoonilistest inimestest, kes tajuvad ohtu realistlikult ja suhtuvad sellesse adekvaatselt, mobiliseerib madala turvatundega inimene alateadlikult tõelisust moonutavad kaitsemehhanismid. See loob eelsoodumuse tõsisteks vigadeks väga stressitekitavates olukordades, mis nõuavad kiiret ja adekvaatset reageeringut. Need haired on sügavasti juurdunud ja nende ravimine võtab isegi parimate psühhoteraapiliste meetoditega palju aastaid. Kui need on ravitud, kaovad need "vaimsed silmaklapid".

Usaldusväärne ja tundlik test kaitsemehhanismide avastamiseks arendati välja Rootsi lennuväes sõjaväelendurite väljavalimiseks. TM-i mõju kaitsemehhanismidele selgitati kahes uuringus (28). Eeluuringuga avastati, et olukord paranes TM-i esimese kasutusaasta jooksul määral, mida parimate psühhoteraapiameetoditega võis parimal juhul saavutada 20-30 aastaga. Kontrolluuring kinnitas eelnevaid tulemusi, vaata diagramm all.

Kommentaar: Niivõrd sügavate häirete, nagu DMT testidega avastati, ravimist nii lühikese ajaga ei peetud varem võimalikuks. Midagi sarnast ei ole avastatud lõdvestustehnikate, enesesisenduse/enesehüpnoosi/autogeense treeningu ja stressialandamise tehnikate puhul. Ulatuslike kogemuste alusel annavad need parimal juhul ängistuse ja pingete mõningase ajutise vähenemise. Nendeb mõju on peamiselt sümptomaatiline, isegi kui sümptomite kontrollimise võimega kaasneb mõningane püsiv positiivne mõju.

Kuid ükski nendest meetoditest ei mõju alushäiretele. Need häired on stressitundlikkuse algpõhjus (nendega seotud ebakindlus tekitab valmisoleku tajuda olukordi ähvardavatena). Edasi, vaata see "Research on Transcendental Meditation (TM) at the Swedish Airforce."

Vaimse tervise ilmekas paranemine 2: Vietnami sõja veteranid

Mõned Vietnami sõja veteranid kannatavad sõjakogemustest põhjustatud raskete psühholoogiliste kahjustuste tõttu (niinimetatud "traumajärgne stressihäire", Post-Traumatic Stress Disorder, PTSD). TM-i mõju sellele uuriti PTSD all kannatajate grupil, võrdluseks kasutati samasugust, kuid ainult psühhoteraapiat saanud gruppi (29).

Jälgiti kaheksat näitajat: alkoholilembust, emotsionaalset tuimust, unetust, ängistust, šokeerivate sõjakogemustega seotud stressisümptomeid, perekonnaprobleeme, depressiooni ja töötust. TM-grupi juures täheldati märkimisväärset paranemist kõigi näitajate osas, samal ajal kui psühhoteraapiagrupil paranemist ei täheldatud.

Kommentaar: Psühhiaatrid teavad, et rasketest sõjakogemustest põhjustatud sügavaid psüühilisi haavu on raske ravida. Seetõttu peetakse Vietnami sõja veteranide PTSD-juhtumeid tavaliste ravimeetoditega üldjuhul ravimatuks.

Uuring näitab, et TM annab täiesti uue ja mõjusa vahendi raskete traumajärgsete stressihäirete ravimiseks. See avastus langeb DMT-uuringu tulemustega hästi kokku.

TM-i märkimisväärse kasuliku mõju tõttu maksab USA Veteranideamet nüüd PTSD juhtumite korral välja TM kursuse tasu.

Vaimse tervise ilmekas paranemine 3: kurjategijate taastusravi

Kurjategijad esindavad teist väga raskelt ravitavate sügavate isiksusehäirete juhtumit.

Mitmed TM-i mõju uuringud kurjategijate taastusravi kohta on andnud samasuguseid tulemusi. Ühes kõige tähtsamas uuringus jälgiti 241 parandamatut meeskurjategijat viie aasta jooksul peale tingimisi vabastamist (30). Korduskuritegude hulka võrreldi samasuguse kontrollgrupiga. TM-i mittekasutavast grupist sooritas korduskuriteo keskmiselt 43% võrreldes TM-grupi 25%-ga.

Teises uuringus jälgiti kurjategijaid 3,5 aasta jooksul peale tingimisi vabastamist (31). Korduskuritegude hulk oli 30% võrreldes 50%-ga neljas kontrollgrupis, millest igaühes rakendati ühte järgnevast neljast meetodist: psühholoogiline nõustamine, narkootikumide kuritarvitamise vältimine ja kaks isiksusearendamise programmi. Ka siin täheldati ilmekat erinevust mediteerijate ja teiste gruppide vahel. TM-grupis vähenesid kallaletungid ja vaimsed häiringud ning isiksusearengu testid osutasid paranemisele. Teiste meetodite puhul ei leitud nende parameetrite osas märkimisväärseid muutusi, need grupid ei erinenud eriti korduskuritegude poolest omavahel ega ka nendest gruppidest, kus ei rakendatud üldse mingeid ravimeetodeid.

Kommentaar: kriminoloogias on leidnud kinnitust, et raske kuritegevus on sageli seotud sügavalasetsevate isiksusehäiretega, mida on väga raske, tihti isegi võimatu psühhoteraapiameetoditega märkimisväärselt ravida. TM-i mõju kuritegevusele langeb kokku DMT ja sõjaveteranide uuringutega, mis kinnitab kolmandast vaatepunktist nähtuna TM-i efektiivset parandavat mõju sügavalejuurdunud isiksusehäirete korral. Edasi vaata "Transcendental Meditation and Offender Rehabilitation: A New Approach to Crime Prevention" . Vaata ka kohtunike ja hooldusvalveametnike kogemusi judges and probation officers valgustatud kohtumõistmise projektiga The enlightened Sentencing Project.

Teoreetiline lähtekoht

Võib näida üllatavana, et vaimne tehnika, mida rakendatakse 20 min jooksul kaks korda päevas, võib anda nii tähelepanuväärse mõju. Kuid märgitud psühholoogiauuringud osutavad võimalikule seletusele..

Lahenduseks näib olevat eriline seisund - transtsendentne teadvus - mida TM praktika käigus korduvalt kogetakse. See seisund erineb täielikult ärkveloleku, ünenägude ja sügava une seisunditest ja sellel on erilised füsioloogilised ning neurofüsioloogilised iseärasused, mida iseloomustab korrapära, koherentsuse ja terviklikkuse kõrge tase.

Aju optimaalset vooluringi "õppimas"

Näib olla mõistlik eeldada, et TM põhjustatud areng toetub teatud tüüpi "õppimisele". Mälestus mingi mõju jäljest "õpitakse ära" närvisüsteemi vastava seisundi korduva kogemise kaudu. Sellest tulenevad muutused (hõlbustused), mis võimaldavad närviimpulssidel kergemini läbida selle jälje tõttu aktiviseerunud närviühendusi (sünapsid). Niisamuti puhastab transtsendentse teadvuse erilise seisundi korduv kogemus ilmselt närviteid, mis on selles seisundis aktiivsed. Sellele osutab asjaolu, et esmakordselt TM ajal ilmuv EEG-koherentsus kinnistub väljaspool TM-i praktikat üha rohkem.

Traumaatiliste mälumudelite kadumine

See neurofüsioloogia muutunud toimimine on samaaegne traumeerivate mälestustega seotud sünapsiliste ühendusmudelite kadumisega.

Võidakse arvata, et amügdalaks kutsutav ajuosa on sellesse protsessi kaasatud. Amügdalat peetakse vastutavaks igasuguste traumaga seotud tajumismuljete ja sellel hetkel kogetud emotsioonide sidestamise eest.

Traumeerivate sündmuste valulike emotsioonide lahutamine nendega seotud muljete mäletamisest on psühholoogiliste traumade ravimise võtmeelement. Võib oletada, et TM ajal amügdalas aktiviseeruvad seostamismudelid muutuvad tugevamaks, samal ajal kui traumeerivate mälestustega seotud seostamismudelid nõrgenevad. Sellele võib kaasa aidata EEG teetaaktiivsuse ilmekas kasv TM ajal. Budzynski (49, 50) avastas, et EEG teetaaktiivsus võib lapsepõlve traumeerivatest kogemustest tingitud häirete lahustumisele kaasa aidata.

Ravi toimimise koherentseks muutmise kaudu

Psühhoteraapia võib õnnestumise korral saavutada vaid traumeerivate mälestuste ja nendega seotud emotsioonide lahutamise. Kuid see ei paranda automaatselt häiritud toimimisega seotud neuroühenduste põhivõrgustikku ajus. Kliinilised katsed näivad seda seisukohta toetavat. See näitab, et psühhoteraapia ravialused kalduvad jääma tundlikeks ja ebastabiilseteks, seda isegi pärast edukat ravi.Erinevalt psühhoteraapiast ei ole TM otseselt suunatud probleemidele, vaid mõjub terve ja rikkumatu toimimise tugevdamise kaudu. See kehtestab ülimalt integreeritud ja koherentse toimimismudeli, mis näib olevat püsiv alus heale vaimsele tervisele ja kõrgele stressitaluvusele. Traumeerivate mälestuste seoste lahutamine näib olevat selle arengu positiivne kõrvalmõju. Traumeerivate kogemuste seosemudelid on seotud patoloogiliste kaitsemehhanismidega ja traumajärgse stressihäiringuga, samuti nagu kurjategijate isiksusehäired. Seega oleme leidnud ühisnimetaja, millega võib selgitada TM-i ülalkirjeldatud märkimisväärseid tulemusi.

Kirjeldatud uuringud on valitud näited suurest hulgast TM-i kohta tehtud uurimustest. Kõik TM-uuringud osutavad samas suunas, nähtuna erinevate vaatenurkade alt. See näitab, et TM põhjustab kogu keha toimimise ümberkujunemise, nii psühholoogilisest kui füsioloogilisest aspektist, suureneva integreerituse ja dünaamilise tasakaalu suunas.

Ohutus

TM ei toimi psüühika mingi kunstliku manipuleerimise kaudu, vaid ajutegevuse ülimast koherentsusest tingitud sügava psüühilise puhkuse kaudu, mis näib asendavat aju enamvähem kaootilised ja traumast tingitud seosemudelid üha rohkem ja rohkem korrastatud ja integreeritud seosemudelitega. See protsess on isereguleeruv ja toimib ilma igasuguse mediteerijapoolse sekkumiseta. Seda võib nimetada loomulikuks ja spontaanseks endatervendamiseks.

See selgitab, miks TM-il, vaatamata tugevale raviefektile, puuduvad kahjulikud kõrvalmõjud. Meetodi psüühilise ohutuse parim mõõdik on selle mõju kõige hapramas psüühikaseisundis, nn eelpsühhoosis olevatele inimestele. On leitud, et TM-i õppides selliste inimeste tervis ei halvene, vaid pigem paraneb, vaata "The safety of the Transcendental Meditation Technique".

Eneseteoustumine

Seni oleme rääkinud patoloogilistest häiretest.TM-i mõju ei piirdu nende häirete kõrvaldamisega. TM-i eesmärk on arendada välja täielik eneseteoustumine. Selles seisundis on koos transtsendentse teadvuse sügav rahu ja normaalne ärkvelolek. Maharishi Mahesh Yogi sõnade kohaselt on see transtsendentse teadvuse korrapärase kogemise tulemus, mis viib ajutegevuse suurenevale koherentsusele ja intergeeritusele. Seda on kirjeldatud liikumatu ja püsiva rahu ning dünaamilise tegevuse samaaegsusena. See leidis hiljuti kinnitust Dr. Fred Travise uurimuses. Ta avastas, et 17 inimest, kes olid selle teadvuseseisundi välja arendanud, tegutsesid teisiti kui kontrollgrupi 34 inimest, kellel seda seisundit ei olnud. Esimesena mainitud suutsid hoida aju vähimal tegevustasandil nii kaua kui nõuti, kuna aga teiste aju oli püsivalt ergutatud. Vaata "Pioneering Study Quantifies Brain Wave Patterns During Higher Human Functioning". Samuti olid kõrgemas teadvuseseisundis inimeste ajud koherentsemad. See on esmakordne juhus, kus teadus on kinnitanud teadvuse kõrgemate seisundite igivanu kirjeldusi.

Psühholoogiliselt on täielikku eneseteoustumist ehk kõrgemaid teadvuseseisundeid ilma vastava kogemuseta raske ette kujutada. Isegi parimad kogemused tavalises teadvuseseisundis on eneseteoustumisest võrreldamatult vähem rahuldustpakkuvad. See on püsiv ja muutumatu õnn, seda ei saa varjutada miski, mida kõikumatu sisemise kirkuse ja rahu seisundis ka kogetakse. Inimene on siiski võimeline tegutsema dünaamiliselt ja jõuliselt. Samal ajal tuntakse tugevat kõikehaaravat armastust. Ajutegevus on ülimalt koherentne ja täiesti integreeritud. Sellest tulenevad meele suur selgus, kõrge loovus ja sügav intuitsioon, mida on valgustatud inimeste puhul tuhandete aastate jooksul täheldatud.

Viited:

1. WALLACE RK. Physiological effects of Transcendental Meditation. Science 167: 1751-1754, 1970.
2. WALLACE R K, et al. A wakeful hypometabolic physiologic state. American Journal of Physiology 221: 795-799, 1971.
3. FARROW, J. T., and, Hebert J. R. Breath suspension during the Transcendental Meditation technique. Psychosomatic Medicine 44:133-153, 1982
4. GARNIER, D.; CAZABAT, A.; THBAULT, P.; and GAUGE, P. An experimental study: pulmonary ventilation during the Transcendental Meditation technique-applications in preventive medicine. Est-M‚dicine 4:867-870, 1984.
5. GALLOIS, P. Modifications neurophysiologiques et respiratoires lors de la pratique des techniques de relaxation. L'Enc‚phale 10: 139-144, 1984.
6. WOLKOVE, N.; KREISMAN, H.; DARRAGH, D.; COHEN, C.; and FRANK, H. Effect of Transcendental Meditation on breathing and respiratory control. Journal of Applied Physiology: Respiratory, Environmental and Exercise Physiology 56: 607-612, 1984.
7. DILLBECK MC, ORME-JOHNSON DW. Physiological differences between Transcendental Meditation and rest. American Psychologist 42: 879-881, 1987.
8. BANQUET, JP. EEG and meditation. Electroencephalography and Clinical Neurophysiology 33:454 (Abstract), 1972.
9. BANQUET, JP. Electroencephalograpy and Clinical Neurophysiology 35:143-151, 1973.
10. BANQUET, JP., and SAILHAN, M. EEG analysis of spontaneous and induced states of consciousness. Revue d'Electroenc‚phalographie et de Neurophysiologie Clinique 4: 445-453, 1974.
12. DILLBECK MC, Orme-Johnson DW, American Psychologist 42:879-88, 1987;
13. FARROW J. Scientific Research on the Transcendental Meditation Program, Collected Papers vol 1:108-133, 1977.
14. BADAWI K et al Psychosomatic Medicine 46:267-76, 1984.
15. ORME-JOHNSON, D. W. EEG coherence during transcendental consciousness. Electroencephalography and Clinical Neurophysiology 43: 581-582, E 487 (Abstract), 1977.
16. LEVINE, P. Proceedings of the San Diego Biomedical Symposium sid 15 ff, 1976.
17. DILLBECK MC, BRONSON EC, International Journal of Neuroscience 14:147-151, 1981.
18. ORME-JOHNSON DW et al Scientific Research on the Transcendental Meditation Program, Collected Papers vol 3:215, Vlodrop, Holland, MVU Press, 1989.
19. NIDICH R et al, Scientific Research on the Transcendental Meditation Program, Collected Papers vol 4, Vlodrop, Holland, MVU Press, 1989, 2273-2277.
20.. TRAVIS, F. T. Eyes open and TM EEG patterns after one and eight years of TM practice. Psychophysiology 28(3a): S58, (Abstract), 1991.
21. DILLBECK MD, ORME-JOHNSON DW, WALLACE RK. International Journal of Neuroscience 13:211-217, 1981.
22. HAYNES CT, HERBERT JR, REBER W, ORME-JOHNSON DW. Scientific Research on th.e Transcendental Meditation Program, Collected Papers vol 1, Livingston Manor NY, MERU Press, 1977, 639-648.
23. LYUBIMOV, N. N. Mobilization of the hidden reserves of the brain. Program Abstracts of the 2nd Russian-Swedish Symposium "New Research in Neurobiology," Brain Research Institute, Russian Academy of Medical Sciences, Moscow, May 19-21, 1992.
24. SHECTER, HE, Dissertation abstracts International 38, 7-B:3372-3373, 1978.
25. TJOA, A. Some evidence that the Transcendental Meditation program increases intelligence and reduces neuroticism as measured by psychological tests. G.I.T.P., Amsterdam, The Netherlands, 1972 i Scientific Research on the Transcendental Meditation Program, Collected Papers vol 1, paper 54. Livingston Manor NY, MERU Press, 1977.
26. TJOA A, Gedrag: Tijdshrijft voor Psychologie 3:167-182, 1975.
27. CRANSON, R. W. et al Transcendental Meditation and improved performance on intelligencerelated measures: A longitudinal study. Personality and Individual Differences 12(10): 1105-1116, 1991
28. SUURKULA, J; "Research on Transcendental Meditation (TM) at the Swedish Airforce", URL: http://tmkeskus.ee/tm/defmecheng.htm.
29. BROOKS JS, SCARANO T; Transcendental Meditation in the treatment of Post-Vietnam Adjustment. Journal of Counselling and Development 65:212-215. 1985.
30. BLEICK CR, ABRAMS AI; The Transcendental Meditation Program and Criminal Recidivism in California, Journal of Criminal Justice 15:211-230, 1987.
31. ABRAMS AJ, SIEGEL LM, The Transcendental Meditation Program and rehabilitation at Folsom state prison: A cross validation study; Criminal Justice and Behavior 5:3-20, 1978; ALEXANDER CN, Doktorsavh vid Harvard University: "Ego development, personality and behavioral change in inmates practicing the Transcendental Meditation Technique or participating in other programs: A crossectional and longitudinal study. Dissertation Abstracts International 43:539B, 1982
32. Eppley, K.R., Abrams, A.I., and Shear, J. Differential effects of relaxation techniques on trait anxiety: A meta-analysis. Journal of Clinical Psychology, 45(6), 957-974, 1989.
33. ORME-JOHNSON DW, Psychosomatic Medicine 49:493-507, 1987.
34. HERRON, R. American Journal of Health Promotion jan 1996.
35. PELLETIER KR; Perceptual and Motor Skills 39:1031-1034, 1974.
36. ALEXANDER C N et al. Proceedings of the Association of Management, Human Resource Management 2:133-137, Orlando, Florida, August 1990
37. NIDICH S et al, Journal of Counselling Psychology 20:565-566 1973.
38. SEEMAN W et al, Journal of Counselling Psychology 19:184-187, 1972.
39. HJELLE LA; Perceptual and Motor Skills 39:623-628, 1974.
40. ALEXANDER, C. N.; RAINFORTH, M. V.; and GELDERLOOS, P. Transcendental Meditation, self-actualization, and psychological health: A conceptual overview and statistical meta-analysis. Journal of Social Behavior and Personality 6:189-247, 1991.
41. ORME-JOHNSON, D. W. Autonomic stability and Transcendental Meditation. Psychosomatic Medicine 35: 341-349, 1973.
42. HILL, D. A. Beta-adrenergic receptor sensitivity, autonomic balance and serotonergic activity in practitioners of Transcendental Meditation. Dissertation Abstracts International 50:3330-B, 1989.
43. GAYLORD, C.; ORME-JOHNSON, D. W.; and TRAVIS, F. The effects of the Transcendental Meditation technique and progressive muscle relaxation on EEG coherence, stress reactivity, and mental health in black adults. International Journal of Neuroscience 46: 77-86, 1989.
44. MACLEAN, C. R. K.; WALTON, K. G.; WENNEBERG, S. R.; LEVITSKY, D. K.; WAZIRI, R.; and SCHNEIDER, R. H. Alterations in Plasma Serotonin Reactivity to Laboratory Stress after Four Months Practice of the Transcendental Meditation (TM) program. Presented at the Second International Symposium on Serotonin from All Biology and Pharmacology Therapeutics. Houston, TX, September, 1992.
45. MACLEAN, C. R. K.; WALTON, K. G.; WENNEBERG, S. R.; LEVITSKY, D. K; MANDARINO, J. V.; WAZIRI, R.; and SCHNEIDER, R. H. Altered cortisol response to stress after four months practice of the Transcendental Meditation program. Society for Neuroscience Abstracts18:1541, 1992.
47. TRAVIS, F.; WALLACE, RK. Autonomic EEG patterns during eye closed rest and Transcendental Meditation practice: The basis for a neural model of TM practice. Consciousness and Cognition 8, 302-318, 1999.
47. SUURKÜLA J. The effects of TM on drug abuse. (In Swedish). URL http://tmkeskus.ee/tm//missbruk.htm
48. SUURKÜLA J. The effect of Transcendental Meditation on chronic stress at http://tmkeskus.ee/tm/chronstress2.htm
49. BUDZYNSKI, T. (1971). Some applications of biofeedback-produced twilight states. Presented at the Annual Meeting of the American Psychological Association, Washington, DC.
50. BUDZYNSKI, T. (1997). The case for alpha-theta: A dynamic hemispheric asymmetry model. Presented at the Annual Conference of the Society for the Study of Neuronal Regulation, Aspen, CO.