Aju ellujäämiskeskuste domineerimise algpõhjus
Dr Jaan Suurküla
Mida tähendab ellujäämiskeskuste domineerimine?
See on aju seisund, kus aju keskmised, ellujäämisinstinktiga seotud osad, mida nimetan aju "ellujäämiskeskusteks (EJK)", on nii aktiivsed, et määravad ära käitumise. Eesaju (EAR), mis vastutab aruka, ettenägeliku, loova ja inimliku käitumise eest, on siis summutatud.
Ellujäämiskeskused hakkavad domineerima siis, kui inimisel on tekkinud ohutunne, põhjustatud kas tegelikust välisest olukorrast või sisemistest ebakindlus- või ohutunnetest. Sellega on seotud ulatuslik kompleks ellujäämismehhanisme, mis toovad kaasa maksimaalse võime ohtu käsitleda. Nimetan allpool neist mõned:
- Stressireaktsioon käivitub. Stressihormoonide näärmed, sümpaatiline närvisüsteem ja teised stressimehhanismid aktiveeruvad.
- Stressireaktsiooni tõttu tõuseb lihaspinge ja vereringvool neis suureneb. Vereringvool kõhus väheneb oluliselt, sest seal pole seda ohusituatsiooni puhul vaja. Vererõhk tõuseb, et kindlustada lihastele piisavalt verd niipea, kui see osutub vajalikuks.
- Käitumine muutub ellujäämisele suunatuks. Inimene püüab egoistlikult ennast päästa, hoolimata sellest, mida see toob kaasa teistele. Kalduvus agressiivsusele on seda tõenäolisem, mida suurem on oht.
- Aju registreerib ohuolukorda. Iga uue ohusituatsiooni puhul "graveeritakse" mällu kõik sellega seotud faktorid. See on äärmiselt tähtis, sest sellega kaasnevad tähtsad tagajärjed igapäevases elus. Seepärast selgitan seda lähemalt allpool.
Ohumälude tekkimine
Ohusituatsiooni kõikide aspektide mäletamine on väga tähtis selleks, et õppida koheselt ära tundma kardetavaid situatsioone. Kehareaktsioonide mäletamine selles situatsioonis on samuti väärtuslik.
Ajus on mehhanism, mis põhjalikult registreerib aju seisundi ja koos sellega ka kõik meeletajud ja füsioloogilised reaktsioonid just enne ohusituatsiooni ja selle jooksul. See tekitab suure üleelamisväärtusega ühtse mälukompleksi (OMK). Just seepärast "graveerib" aju automaatselt ohuolukorrad nii tugevasti sisse, et neid ei saaks kunagi ära unustada. Kui midagi selle kõrvaldamiseks ette ei võeta, jääb see eluks ajaks mällu.
Ohumälu kompleksi tekkimise näidis loomal
Mõned nädalad vana gasell on juhuslikult sattunud savannis oma karjast natuke eemale ja sööb rohtu. Ta tunneb imelikku haisu, kuuleb pehmeid samme, näeb, et savanni kõrge rohi liigub ja see liikumine tuleb aeglaselt lähemale. Hais muutub tugevamaks. Lind hüüab "kraaa", "kraaa". Gasell sööb rahulikult edasi.
Järsku hüppab lõvi tema suunas. Gaselli kaasasündinud refleksid panevad teda välkkirelt hüppama kõrvale, keha stressimehhanismid käivituvad momentaanselt, ta jookseb paanikas kiiresti minema ja lõvi ei saa teda kätte. Kuigi äärmiselt hirmunud, jääb gasell ellu.
Aju registreerib mällu kõik, mis ohumälu kompleksina toimus. Järgmine kord, kui Gazell kogeb mingit komponenti sellest OMK-st, käivitub selle mälu automaatselt. Piisab sellest, et ta tunneb sama haisu, kuuleb samme rohus, näeb liikumist rohus või kuuleb "kraaa", "kraaa" (millel ei olnud situatsiooniga mingit tegelikku seost), kui ta tunneb hirmu, kehas tekib stressireaktsioon, lihased sattuvad pingesse ja ta on valmis koheselt põgenema.
See mehhanism töötab väga efektiivselt ja OMK graveeruvad väga sügavalt mällu. Aju-uurimine on leidnud, et ajukeskus "amygdala" on nii üles ehitatud, et saab signaale kõikidest ajuosadest ja ühendab neid üleelamiskeskustega. On leitud, et rotid, kelle amygdala on vigastatud, ei tunne ohusituatsiooni ära. Rasketes ängistusseisundites inimesed said amygdala hävitamisega oma ängistusest lahti (nüüd seda enam ei tehta, kuna sellel olid negatiivsed kõrvalmõjud). Näib, et amygdalal on OMK mehhanismis tähtis osa, aga siin töötavad ka teised mehhanismed.
OMK tekkemehanism on meil kõikide loomadega ühine. Looma tasemel on see liikide ellujäämiseks olnud väga väärtuslik, aga inimesele on see tihti mittevajalik, sest on kahjulik koormus tervisele ja heaolule. Ohumälu kompleks võib tekkida näivalt dramaatilistes situatsioonides:
OMK tekkimise näide lapsel
Ema paneb lapsevankri poe ukse juurde ja läheb ostlema. Kolmekuine laps magab ema lahkudes. Siis ta ärkab ja satub ema äraoleku tõttu raskesse paanikasse, sest asub järsku võõras keskkonnas ja ema, kes on tema "elukindlustus" ja turvalisuse allikas, on kadunud. Ta näeb võõraid nägusid, kuuleb auto mürinat. Koolilapsed naeravad. Tema ligidal istub naine, kes müüb lilli, ja ta tunneb nende lõhna.
Ema on kaua ära ja laps on sattunud täielikku paanikasse. Kõik, mis juhtus enne ja selle olukorra jooksul, tekitab tugeva, terve elu kestva ohumälu kompleksi. Ta tunneb hirmu, kui teda pannakse järgmisel korral lapsevankrisse. Ta tunneb edaspidi ängistust teatud lillelõhna puhul, kui naeravad lapsed, kostab automürin ja võibolla isegi, nähes võõraid nägusid. Võivad tekkida ka unehäired.
Niisugused OMK-d tekivad kergesti, kui lapse elutingimused on ebaturvalised ja vanemad ei tea, kui tähtis on, et laps tunneks end esimeste eluaastate jooksul, mil moodustuvad turvatunde põhialused terveks eluks, alati kindlalt.
Põhiline turvatunne määrab ajutegevuse
Põhiline turvatunne, varases lapsepõlves väljaarenev põhiline sisemine turvalisusetunne on ellujäämiskeskuste dominaneerimise valdav põhjus.
See on emotsionaalne "taustavärving", mis määrab ära selle, kuidas elu tajutakse. Mida enam on sellesse tausttundmusesse segunenud ebakindlust, seda enam kaldutakse tajuma olukorda ähvardavana või mittekontrollitavana, seega stressitekitavana. Selline tajumisviis on alateadlik, ilma et me seda endale ise teadvustaksime. See on põhjus, miks kaks inimest võivad reageerida väga erinevalt samas situatsioonis, vaadake pilti paremal.
Selline sisemine ebakindlus (nõrk turvatunne) on üldine. Tugeva turvatundega inimesed on tänapäevamaailmas haruldased.
Krooniline stress väga levinud
Seepärast ei ole üllatav, et hiljutised uuringud on näidanud selle kroonilise füsioloogilise stressi palju suuremat levikut kui seni arvati. Kroonilise stressi all kannatab väga suur osa elanikkonnast ning see on seostatav kõige levinumate kroonilisete haigustega, s.h. südameveresoonkonna häiringute (arterioskleroos ja kõrgvererõhutõbi), täiskasvanute (2. tüüp) suhkrutõve, reuma, immuunsüsteemi häirete ja vähiga. See on samuti seostatav tänapäeval üldlevinud unehäiretega, depressioonide, ängistuse ja pingetega.
Stress ja turvatunde puudumine põhjustavad ebamugavustunde, mis sunnib inimesi kasutama mitmesuguseid meeldivat enesetunnet esilekutsuvaid erguteid, nagu nikotiin, kofeiin, alkohol või keelatud ained. Nende ergutite, aga samuti antidepressantide ja lõõgastavate ravimite väga laialdane kasutamine on stressiga seotud ebakõlade levimise teine tunnus (harmoonilised ning turvatundega inimesed neid ei vaja, sest neil on tavaliselt iseeneslik õnne- ning rõõmutunne).
Hiljuti on uurimine leidnud, et füsioloogilise stressi tase võib olla kõrge, ilma et inimene seda kuidagi tunnetaks.
Ellujäämisele orienteeritud käitumine
Psühholoogiliselt aktiveerib see teadlik või ebateadlik ohutunne vastureaktsioonina instinktiivse ellujäämissoovi. Seetõttu hakatakse tegevuses lähtuma rohkem isiklikest huvidest ning kaldutakse olema hoolimatud teiste suhtes, s.t. käitutakse egoistlikult. See primitiivne "võitlus ellujäämise eest" võib ilmneda näiteks iseenese agressiivse maksmapanekuna, jõuvõtetena ja kõrkusena. Lisaks on uuringud näidanud, et stress pärsib intellekti toimimist, mis alandab intelligentsust ja loovust. Vaadake pilti allpool.
Niikaua, kui inimesel on palju OMK-d, kõigub tema ajutegevus ellujäämiskeskuste suurema või vähema domineerimise vahel. Kui inimene tunneb ennast väga turvalisena, võib domineerida eesaju. EJK-domineerimine on energiakulukas, mistõttu see väheneb, kui seda ei ole vaja. Eesaju domineerimine seevastu säästab energiat, kuid kaob ohutunde puhul kohe, sest käivituvad tugevad ellujäämisrefleksid. Paljudel tänapäevainimestel on niivõrd suur OMK koormus, et nad on pidevalt EJK-domineerimise seisundis. See peegeldub inimeste käitumises, nagu ülal kirjeldatud.
Õnneks on võimalik OMK koormust eemaldada. Tavaliste meetodidega on see väga raske. Kõige paremate psühhoteraapiavõtetega kulub selleks aastakümneid ja isegi siis see alati ei õnnestu. TM-il on unikaalne ja hästi tõestatud võime kõrvaldada ohumälu komplekse. Vaadake näiteks "TM parandas lennuväe pilootide stressitaluvust" ja "Ajutegevuse optimeerimine teadvuse neljanda seisundi kaudu".
TM arendab kasvavat põhiturvatunnet
Aju-uurimine on kinnitanud, et TM arendab põhiturvatunnet ja aju kõrgemate keskuste koherentsust. See on seotud nende keskuste kasvava domineeriva mõjuga, tuues kaasa positiivse, inimliku, rahuliku, aruka, loova ja altruistliku käitumise ning arengu kasvava eneseteostumise suunas, vaadake "Enseseteostumisest ja teadvuse arendamisest". .
|
