Ühiskondliku efekti teadusuliku tõendite usaldusväärsus

Teadus on süsteemne meetod, mille üks põhieesmärke on kindlaks teha, kas mingi teatud seos on tegelik või juhuslik. Selleks on olemas üldtunnustatud kriteeriumid.

Teadusliku tõestamise kriteeriumid

Mingi fenomeni tegeliku esinemise teaduslikuks kinnituseks on vajalikud järgmised kriteeriumid:

• Katsete dubleerimine. See tähendab, et sama tulemust peavad kinnitama mitmed eksperimendid.
• Statistiline olulisus. Igas korratud eksperimendis peab tõenäousus, et seos on juhulik, olema väiksem kui 1 -2 saja kohta.
• Uurimismeetod peab olema hästi tuntud ja läbiproovitud.

Usaldusväärsus

• Ametlikud andmed. Sotsioloogias ja konflikti uurimiseks peetakse eriti usaldusväärseteks neid uuringuid, mis põhinevad ametlikutel andmetel.
• "Peer review" - juhtivate ekspertide hinnang. Eriti usaldusväärseks peetakse aruanded mis on publitseeritud nn "peer review" ajakirjades. Need on juhtivad ajakirjad, mis nõuavad, et iga aruanne oleks enne publitseerimist vastava ala juhtivate ekspertide (tavaliselt kolme) poolt üle vaadatud. Nende ülesandeks on kontrollida, kas uuringu teaduslik meetod on kvaliteetne, ja kas aruande tõlge, sealhulgas statistiline analüüs, on korrektne. See tähendab, et „peer review” ajakirjas publitseeritud uuring vastab kõrgetele teaduslikele kvaliteedinõuetele.

Koherentsustloovate gruppide ühiskondliku efekti uurimisaruanded täidavad kõik nimetatud kriteeriumid

• Dubleerimine: Iga ettevõetud uuring on ühiskonda harmoniseerivat efekti kinnitanud. Tavaliselt rahuldutakse kümnekonna kordamisega (ei ole olemas kindel reegel), kui tulemused on statistiliselt olulised. Siin on sama tulemus saadud 50 korduses, ja on iga kord olnud statistiliselt oluline.
• Statistiline olulisus on alati olnud parem kui üks saja kohta ja tavaliselt ouliselt parem. Vahest on olnud erakordselt suur, mõned korrad isegi parem kui üks miljardi kohta.
• Uurimismeetodid tulemuste analüüsimiseks on olnud võimalikest parimad. Näiteks on kasutatud Time Series Analysis (ajasarjade analüüs) selleks et kindlaks teha et tsüklilised muutused (näiteks kuritegevuse vähenemine talvel), aktuaalsed mõõdetud parameetri arengutendentsid ja teised faktorid ei põhjustanud efekti. Kasuaalsuse kinnitamiseks on lisaks ajasarjade analüüsile ka kastutatud Cross-Lagged Analysis ja Lisrel Covariance Structural Model.
• Avalikud andmed. Uuringutes on väga väheste eranditega kasutatud avalikke andmeid (näiteks kuritegevuse, liiklusõnnetuste, haigustamise, tulekhajute jne sagedus).
• "Peer review": Suur enamus aruannetest on publitseeritud „peer review” ajakirjades. Tulemuste ebatavalise iseloomu tõttu on ajakirjade toimetajad nõudnud eriti ranget kvaliteedikontrolli ja kõige paremate uurimismeetodide kasutamist.

Järeldus

TM-Sidhi gruppide ühiskondliku efekti kohta tehtud uuringud vastavad tervikuna kõrgeimatele võimalikele teaduslikele nõuetele. Ühiskondlik efekt on tegelikult palju paremini kinnitatud, kui enamus uuringuid sotsioloogias, konfliktiuurimises ja teistel sarnastel aladel. Mitmetel teistel nüüdisaegse teaduse aladel on nii hästi tõestatud tulemused väga haruldased.

Järelikult peab see, kes ei tunnista TM-Sidhi grupi koherentsustloovat efekti, pidama kõiki teaduslikke tulemusi sotsioloogias, konfliktiuurimises ja mitmetes teises teadusalades, täiesti juhuslikeks ja tähtsusetuteks. Sellega astub ta vastuollu kõikide maailma uurijatega, kuna nende kogemus on, et uurimistulemused mis rahuldavdavad ülal nimetadud kriteeriumid on usaldatavad.

Kui oleks kinnitatud sama kindlalt, et teatud ravim saab täitsa ära ravida vähja, oleks peetud väga ebaeetiliseks seda mitte kasutada.

Täiendav info

Sisukord